Kas mask kaitseb meid viiruste eest?

Seoses ärevusttekitava viirusepuhanguga maailmas on kindlasti paljud meist esitanud endale küsimuse: kas maski kandmine avalikes kohtades aitab vältida nakatumist või pole sellest suuremat kasu. 

Et kaitsemaski kantakse meditsiiniasutustes gripihooajal ning arstid ja õed on maskides absoluutselt alati opertasioone läbi viies, peaks meid veenma, et teatud olukorras on näomaski kandmine hädavajalik, et kaitsta ennast ja teisi.

Milline kaitsemask valida?

Kaitsemaski peamine ülesanne on sisse- ja väljahingatava õhu filtreerimine. Kindlasti toimib näo järgi vormitud respiraator paremini kui paberist või riidest valmistatud tavaline meditsiiniline mask, mis omakorda on tõhusam, kui  sallinurk või salvrätik.

Kaitsemaski valik sõltub asjaolust, kas selle kandja soovib kaitsta ainult ennast või ka ümbritsevaid inimesi õhus lendlevate imepisikeste osakeste eest. Viiruste läbimõõt on 0,01...0,3 μm; gripiviiruse läbimõõt ca 0,08...0,12 μm, see on umbes 1/100 bakteri suurusest (0,5...10 μm), olles nähtavad vaid elektronmikroskoobiga. Ehituses ja tööstuses on laialdaselt kasutuses väljalaskeklapiga varustatud respiraatorid. Klapp võimaldab väljahingataval õhul liikuda praktiliselt takistusteta. Sedasorti mask kaitseb ainult kasutajat ennast ja ei takista viiruse levikut juhul, kui maskikandja on ise nakatunud. 

Heaks näiteks mõlemapoolse toimega maskist on tavaline meditsiiniline mask ehk kirurgiline mask, mis algselt võetigi kasutusele, kaitsmaks patsiente opertasioonide ajal. Kirurgimask on ühekordselt kasutatav kaitsevahend, mis loob füüsilise barjääri kandja suu ja nina ning väljaspool asuva potentsiaalse nakkusallika vahele. Õigesti kantuna aitab selline mask blokeerida õhus lenduvad piisad ja pritsmed, mis võivad kanda viirusi ja baktereid. Ühtlasi on kaitstud ka ümbritsevad inimesed maskikandja respiratoorsete sekreetide eest. 

Olenevalt eesmärgist on tootmises erinevaid kaitsemaske, korduvkasutatavaid maske ning nende tõhusust mõõdetakse selle alusel, mitu protsenti pisikestest osakestest jääb maski filtrisse. Üldlevinud kaitsemaski efektiivsuse tähiseks on USA-s kasutatav filtreerimisindeksite skaala. Väga heaks peetakse maske filtreerimisindeksiga N95, see tähendab, et mask filtreerib 95% lenduvatest osakestest. (Indeks on tavaliselt kirjas maski nimetuses.) Selline mask on tuntud ka nime all N95 respiraator või  FFP2 kaitsega respiraator. Uuemad (ja paraku ka kallimad) maskid on anatoomilise kujuga ning õigesti paigaldatuna blokeerivad vähemalt 95% õhus levivatest viirustest. 

Kuidas maski õigesti kasutada?

Näomaski kasutamisel tuleb veenduda selles, et mask on kinnitatud õigesti:

• Kata mask kahe käega kinni.
• Hinga kiirelt ja sügavalt sisse. (Kui mask on paigaldatud õigesti, tunned alarõhu teket seespool maski. Kui õhk siseneb siiski maski servade alt, säti parajamaks paelte pikkust.)

• Korda katset kuni oled veendunud, et mask on õigesti paigaldatud.

NB! Valesti paigaldatud maski kasutamine ei paku kaitset.

Meestel tasub meeles pidada, et maskikandja peab olema raseeritud, sest muidu ei teki maski serva tihedat kontakti nahaga ja mask ei paku vajalikku kaitset. 

Üldlevinud maskide tähised

USA-s standardiseeritud tähised:

N95 Filtreerib vähemalt 95% õhus lenduvatest osakestest. 

N99 Filtreerib vähemalt 99% õhus lenduvatest osakestest. 

N100 Filtreerib vähemalt 99,97% õhus lenduvatest osakestest. 

R95 Filtreerib vähemalt 95% õhus lenduvatest osakestest. 

P95 Filtreerib vähemalt 95% õhus lenduvatest osakestest. 

P99 Filtreerib vähemalt 99% õhus lenduvatest osakestest.

P100 Filtreerib vähemalt 99,97% õhus lenduvatest osakestest. 

Euroopa standardi EN149 tähised:

FFP1 Filtreerib osakesi, mis on tekkinud mehhaaniliste protsesside käigus (tolmumask).

FFP2 Vastab USA-s kasutatavale tähisele N95.

FFP3 Vastab USA-s kasutatavale tähisele N99.

Austraalias kasutatavad tähised:

P1 Filtreerib osakesi, mis on tekkinud mehhaaniliste protsesside käigus (tolmumask).

P2 Vastab USA-s kasutatavale tähisele N95.